Ei hoolda järve kallast

Eestis on konnade arvukus aasta aastalt vähenenud. Seda põhjustab elupaikade kadumine ja toidulaua saastumine kemikaalidega. Meie ei kasuta oma maadel kemaikaale, et mitte mürgitada ühtegi osa ökosüsteemist. Samuti jätame hooldamata järve ja tiigi ääred, et konnadel oleks kuhu varjuda ja kus saaks rahus kudeda.

Vähendame murupinda

Suured muruga kaetud alad on elurikkuse mõttes nagu kõrbed. Seal kasvab väga vähe liike. Niitmata ja hooldamata aladel on liigirikkus palju suurem. See on omakorda toidulauaks palju rohkematele liikidele. Seetõttu katsume muru ala maja ümber hoida minimaalsena ja tekitada sekka alasid, mida niidame ainult korra või paar aastas.

LOODUSLIKUD KARJAMAAD

Kasutame ainult looduslikke heina- ja karjamaid. Kultuurkarjamaade loomisega vähendame taas liigirikkust ja kurname mullastikku. Eelistame toetada paigale omase taimekoosluse kasvamist läbi karjatamise ja niitmise. Lisaks parandab toidulaua liigirikkus ka piima maitset.

PERMAKULTUURI VILJELEMINE

Oma tarbeks toidu kasvatamisel järgime permakultuuri põhimõtteid - tekitame mulda juurde, mitte ei kasuta ära. Selleks rajame endatehtud kompostmullast peenraid maa peale ja väetame neid komposteerides. Peenardel kasvatme erineivaid kultuuride kooslusi, et meelitada ligi linde ja putukaid, kes söövad kahjureid. Nii saame säilitada saagikust ilma mürkideta.