Meie soov on pakkuda oma loomadele võimalikult liigiomast elukeskkonda. Seetõttu saavad kõik meie kitsed käia metsas ja heinamaal. Kodukitses on säilinud palju metsikuid instinkte. Nad suudavad aru saada , milliseid aineid nende keha vajab ja vastavalt sellele valida koostada oma menüü. On päevi, kus nad söövad ainult heinamaal ja teisel päeva veedavad ainult metsas. Kitsede põhiliseks toidulauks on puude lehed, võrsed ja koor. Seetõttu on nad väga head võsahävitajad. Kogu toidulaua rikkus kajastub piima maitses ja hiljem ka juustumaitses.

Kitsed kuuluvad kindlasti ühtede inteligentsemate loomade hulka. Nendega suhelda on väga lihtne. Oma nime õpivad nad juba ära juba mõne kuuga. Oleneb, kui intensiivselt sellega tegeleda. Meie laudas on kõigil kitsedel nimed ja kutsumine käib selle järgi. Samuti on kitsed väga sotsiaalsed ja armastavad inimese seltsi. Seetõttu sobivad nad väga hästi ka vanematele inimestele kaaslasteks. Kitsega saab jalutada samamoodi nagu koerga. Ta hoiab ligi ega põgene ära. Selle eelduseks on muidugi usaldusliku suhte tekitamine.

Kõik meie kitsed käivad lüpsmas vabatahtlikult. See tähendab, et lüpsile tulevad kitsed kutsudes, mitte ajades. Kedagi vägisi ei tooda. Väljaarvatud juhud, kui õpetan noori kitsi välja. Lüpsmisel on kindel järjekord.  Järjekorra panevad nad ise paika. Hierarhia on kitsede puhul väga tähtis. Karja juhib kõige targem ja kogenum isend. Tema tuleb ka lüpsma kõige esimesena. Samuti on kitsed väga tundlikud ja tähelepanelikud. Isegi kaerakoti asukoha muutmine lüpsiruumis ei jää neil tähelepanemata. Kari on kitsdele oluline. Kits peab enda ümber karja tajuma. Kui tal ei ole võimalik olla koos teiste kitsedega, siis sobib talle karjaks ka inimene, kuid sel juhul peab laskma tal ka enda juures olla.

 

Kitsepiim

Värske kitsepiim ei erine lehmapiimast peaaegu üldse ei maitse, toiteväärtuse ega kuivaine sisalduse poolest. Samuti ei ole kitsepiim rasvasem, kui lehmapiim. Kitsepiimas olevad rasvakuulikesed on väiksemad ja paiknevad hõredamalt, mis ei tekita pinnale nii  paksu koorekihti. Võrreldes lehmapimaga on kitsepiimas palju lühikese ahelaga rasvhappeid, mis on kergesti seeduvad ja imenduvad vereringesse juba maost. Teisisõnu on kitsepiim palju kergemini seeditav kui lehmapiim. Seetõttu soovitatakse kitsepiimast hapupiimatooteid (hapupiim, jogurt, kohupiim) mao- ja soolevaevuste korral. Kõige tuntum kitsepiima omadus on alternatiiv lehmapiimaallergia puhul. Kuid see kehtib vaid teatud juhtudel. Kui inimesel on lehmapiima valgu talumatus, siis võib kitsepiim aidata, kuna lehma- ja kitsepiimas on erinevad valgud. Aga kui tegemist on laktoositalumatusega, siis ei pruugi ka kitsepiim aidata. Kitsepiimas on küll natuke vähem laktoosi, kuid siiski on.